uuem vanem

Uudised

Superkõndijate näidispäev!

2011-06-27 00:00:00

Palusime kevadvõistluse võitnud esikolmikul kirjutada mõnest oma argipäevast, et skeptilisemad kaasvõistlejad näeksid kuidas nende sammud kogunevad. Esikoha omaniku lugu me veel ootame. Hetkel saate lugeda 2. ja 3. koha omaniku sammude kogumisest.

3. koha omanik Tarmo: Käi Jala! Kevadvõistluse ajal oli mul 2 nädalat puhkust. Hommikul kell 7 ärkasin ja sõitsin Piritale, kus käisin 2,5-3 ringi (1 ring on alates Kadriorust Musta Luige juurest kuni ümber Pirita purjespordi
keskuse, käega katsusin ära Olümpia tule asukoha ja tagasi), see 1 ring on 7500-8000 sammu, olenevalt, kas pööran Russalka ümbert tagasi või siis kuni Statoilini ja sealt tagasi ) . Seega tuleb hommikul juba pea 22- 23 tuhat sammu.

Päeval käisin linnas söömas, kusjuures ma ei sõida Lasnamäelt päris kesklinna vaid lähen kanali lõpus maha ja sealt edasi jala ja samamoodi tagasi, saab päris mitu tuhat sammu juurde. Ja õhtul jälle Piritale, kus siis vastavalt kas 1,5 või siis 2- 2,5 ringi juurde. Pool ringi oleneb sellest, kas ma sõidan Pirita kaudu koju või kesklinnast.

Lisaks on linnas lahedaid üritusi, kus saab ka samme teha, nagu olid Kalamaja päevad, kus toimus maastikumäng, saime 3 tunniga ikka väga palju samme juurde.

Tööpäevadel tuleb mul juba tööl 12-15 tuhat sammu, kuna käin jala
tööle, koju ja päeval veel lõunatan kodus. Olen väga suure liikuvusega, autot ei ole ja bussi ei oota, lippan peatusevahed seni jala, kuni buss tuleb.

Pirital on väga palju käijaid, kes päevast- päeva samamoodi tatsavad. Rohkem on muidugi rattaga sõitjaid, kes järjepidevalt trenni teevad ja nende näod on meelde jäänud. Eelmiste kampaaniate aegu olen trennis käinud,
kus 1,5- 2 tundi kiiret käimist oli igapäevane. Päevas 30-35 tuhat sammu on minu jaoks tavaline, vihmaste ilmadega 25 tuhande ringis. Üle 40 tuhande sammu väsitab jalad ära ja seda ma enam ei jaksa ja ei usu eriti, et keegi teine ka seda ära käib, kui siis ühel päeval käib, aga järgmised 2 päeva ei liigu kuhugi.

Ma käiks ilma selle kampaaniata ka. Lihtsalt meeldib jala käia. Spordisaalis ma ka ei tõsta kange ega sõida rattaga, vaid just käin lindi peal või siis jooksen. Ei oska teiste eest rääkida ja ei tea mis moodi nad oma samme kokku saavad, aga mind saab ikka käimas näha ja sobivusel võib ka koos
käia. Edu kõigile! Tarmo
(Käimisel ja jalutamisel on suur vahe)

2. koha omanik Imre muljetab:
Päev oli mul tänu tööle suhteliselt tihe. Töö pärast ma Alexandrile (esikoha omanikule) alla jäingi, kuna tööjuures kohe mitte kuidagi üle 15000 sammu 8h jooksul ei tee.

Aga see eest on mul kodus kaks kallikest kes jalutada tahavad, nendeks on mu elukaaslane Neleri, kes samuti suhteliselt hästi kõndis (arvestades tema tavalist liikumisharjumusi) ja teine on koer, kellega on vaja vähemalt 3 korda päevas ringike ette võtta. Lisaks neile kahele on ka mul aktiivseid sõpru, kes korvpalli tahavad mängida, mida sai ka nendega tehtud ja nii see 40000 tuleb suhteliselt ruttu täis.

Aga päevaplaan oli järgmine- üks nädal, kus olin hommikupoole tööl, käisin peale ärkamist koeraga õues, siis tööle - seal sammud, koju jõudes kerge ring koeraga ja siis 6 km naaberkülla ja tagasi (kokku 12 km) siis korvpalli mängima või niisama küla vahele lõõgastuma ( sealhulgas ka vanaema juurde kastma umbes 2 km kodust). Koeraga õhtul veel õue .
Teine nädal õhtul tööl olles sai korvpalli vähem mängitud aga naaberkülas sai ikka ära käidud ja veel nipetnäpet juurde.

Nii need 30 päeva kiirelt möödusidki, trenni rohkelt, alguses ka jalavalu.
Muideks naine võttis selle Käi Jala kampaaniaga 5 kg vähemalt maha ja pruuni jumet saime mõlemad ohtralt.

Hea meel oli et ka loosiratas meile naeratas (peale mu venna said kõik meie tiimist ka pisikese motivatsioonipaki )
Tänud toreda ettevõtmise eest ja sügisel jälle

Imre